Tänahommikul, lugedes värsket Õhtulehte, oleks ma peaaegu et perseli kukkunud, kui ma poleks istunud. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=366249
Kui 15 aastat on tagunud lehed ja ka mõned "hoolivamad" parteid trummi et sundüürnikud on vastikus seisus, kuradi mõmmibeebi, mis reformi tegi, et paljudel inimestel ei lasknudki erastada oma elupinda. Seetähendab et tervelt 15 aastat oli hambus teema et MIKS EI SAANUD OMANIKUKS. Teiseks, elamispinna erastamisel said inimesed selle omanikuks VABATAHTLIKULT. Kui sa ei tahtnud, võisid jätta erastamata ja oma eeveepeedega midaiganes teha. Keegi sind ei sundinud. Samuti ei antud eeveeepeesid võlgu, nendega ei kaasnenud ülejõu käivad laenud. Inimene sai nad täiesti niisama, andis need oma eluruumi eest ära, seega omanikuks sai TÄIESTI NIISAMA. Kui nüüd möödunud 15 aastaga leidsid inimesed et neile olemasolevast ei piisa, nad leidsid pangad kust sai suures koguses laenu, leidsid ehitaja kes klopsis kipsist ja plastist majakese, leidsid linnalähedase põllumehe, kellelt maa sai, ning tegidki investeeringu enda elusse. Tubli, Palju Õnne, aga jälle vabatahtlikult, ükski minister, maavanem, ega linna sekretär ei tassinud inimesi käekõrval panka või arendaja juurde. Näha kogu selles otsustusprotsessis kuskilgi valitsuse või kellegi teise süüd kui pankade ahnus ja inimeste arvutusoskuse puudus aka. rumalus, on ikka väga tugevate seente mõju. Soovitaks ajakirjanikel natukenegi mõelda. Või siis samas nähes nende käitumist ka kõikide muude teemadega nagu see gripp ja teised...nad võiks kollektiivse harakiri teha kui kooli ei mõista minna, siis saaks äkki natukenegi kompenseeritud Enn Soosaare lahkumisest tingitud Eesti Rahva keskmise IQ langus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment